Monday, February 27, 2017

Pikk tee konstellööriks


- „Tegemist on värvika valdkonnaga [...] Siit leiab nii väga kogenud psühholooge kui veokijuhte, kes õppisid [konstellatsioone] tegema nädalavahetusekursusel.”

Pereterapeut ja tuntud konstellatsioonikriitik Fritz B. Simon ajakirjale The New Yorker


Artikkel väljaõppeta konstellööridest tekitas loomulikult küsimusi selle kohta, mis on või mis võiks olla konstellööride väljaõppe sisu.

Konstellatsiooniajastu koidikul oli sakslaste seisukoht teatavasti, et väljaõppesse astumisel on kaks eeldust:
1) kandidaadil peavad olema olemas terapeutilised kvalifikatsioonid;
2) kandidaadi vanus peab olema vähemalt 50.

Ja ka praegu on sakslaste arvamus, et konstellööriks saadakse 10 aastat (!). Muidugi ei ole väljaõpe ise nii pikk, vaid vaja on ka natuke mitmekülgset kogemust erinevate klientidega töötamisel. (Olen kunagi tõlkinud esimese põlvkonna konstellööri Heinz Starki loengu, kust need mõtted pärinevad. Võid seda lugeda siit. Tõlke kvaliteedi üle võid kaebusi esitada kommentaarides.)


Lühidalt on asi tõsine: kolmekuiste loengusarjadega, olgu nad nii sisukad kui tahes, pole mingit võimalust sellele tasemele isegi läheneda. Pole ime, et ühe Hellingeri raamatu nimi on "Pikk tee" (Ein langer weg, ingl k väljaanne küll Acknowledging What Is).

Võin tuua veel välja mõned seisukohad kirjandusest, millised nõuded peaksid konstellöörile kehtima.


Franz Ruppert, Trauma, Bonding & Family Constellations (ingl k 2008, sks k 2005), lk 265-266.


„Nõustamise ja psühhoteraapia erialastes valdkondades on märkimisväärse tähtsusega nõustaja isiksus. Mida on terapeut/nõustaja õppinud? Milliseid teadmisi ta valdab, mis kogemust, milliseid oskusi? Kas ta suudab grupiga töötada? Kas ta teab, kuidas grupiarutelu modereerida?
Konstellatsiooni kompetentne läbiviimine on üks tahk kõikehõlmavast psühhoteraapia- ja nõustamisalasest kompetentsist. Ma arvan, et kõikidel terapeutilistel lähenemistel on oma tugevad kohad ja neid võivad kasutada erinevate teoreetiliste lähenemiste ja mudelitega terapeudid ning nõustajad. Ma isiklikult pean abistavaks järgmist:

- Võime hoida „ühtlaselt hõljuvat tähelepanu”, nagu õpetatakse psühhoanalüüsis.
- Aktiivne ning empaatiline kuulamine, nagu soovitab Carl Rogersi kliendikeskne teraapia.
- Tähelepanu kehaliigutustele ja väikestele kehasignaalidele, nagu soovitab neurolingvistiline programmeerimine (NLP).
- Keskendumine saavutatavatele (osa)eesmärkidele, nagu seda tehakse käitumuslikus teraapias.
- Kliendi suunamine emotsionaalsete konfliktide lahendamisele, nagu soovitatakse süsteemse teraapia lähenemistes.
- Võime gruppe juhtida ja struktureerida vastavalt grupidünaamikate traditsioonile.
- Töö ressurssidega nagu soovitatakse traumateraapia meetodites.”


Vivian Broughton, In the Presence of Many (2010), lk 128


Broughtoni käsitlus seondub kõige enam "fenomenoloogilise positsiooni" hoidmisega. Tema arvates peaksid konstellöörid välja arendama:

- tõlgenduste vaoshoidmise ,
- kõrge tolerantsi ebakindluse ja tundmatuse suhtes,
- taotluse puudumise,
- valmisoleku olla protsessist juhitud,
- avatuse uuele informatsioonile,
- võime olla kõikidest hüpoteesidest kammitsemata ning
- vähendama oma vajadust, et konstellööril „oleks õigus”.

"Terapeudi, kliendi ja esindajate jaoks on vaja olla täiesti vaba taotlusest ja hirmust ning lubada olemuslikul tegelikkusel ilmuda. Nad peavad nõustuma tegelikkusega nii nagu see on, tuginemata varem usutud teooriatele, eeldustele või kogemustele. See on fenomenoloogilise vaatepunkti üks psühhoteraapiline rakendus." Bert Hellinger (2003). 


Michael Reddy, Health, Happiness & Family Constellations (2012), Kindle positsioon 2089


Michael Reddy kirjutab kriteeriumidest, mille järgi inimene võiks endale konstellööri valida. Kuivõrd ta sellega ütleb ka üht-teist oma konstellööri ideaali kohta, võime tema loetelu käesolevas kontekstis vaadelda.

1. Kas Sina kliendina tunned ennast konstellööriga turvaliselt ja mugavalt? See muidugi ei tähenda, et kogu töö ise oleks mugav, vaid pigem üldist turvalisuse fooni.
2. Võta aega: vaata mitmeid konstellööre, otsusta kui oled saanud aega järele mõelda.
3. Kas töös on ilmsed kannatlikkus, pehmus, tähelepanu hoidmine tervikule, vaikne kuulatamine, dünaamika ettevaatlik kompamine?
4. Ettevaatlikud või survestatud sammud (nudges not fudges). Ettevaatlikud, katsetavad sekkumised sisaldavad endas austust ühelt poolt kliendi süsteemi suhtes ning teiselt poolt esindajate resonantsi suhtes selle süsteemiga.
5. Tähelepanu kultuurilistele erinevustele. Isegi võrdlemisi homogeenses eesti ühiskonnas on eesti ja vene perekondade toimimise võimalikud ideaalid erinevad – ja mõlemad need on head!
6. Järelhooldus ja tugi. Klassikalised konstellatsioonid tegelikult seda ette ei näe. Siiski üldiselt inimesed kirjeldavad teinekord oma vetteviskamise ja seejärel üksijätmise kogemust konstellööri poolt. Seepärast tasub ka toetuse olemasolu silmas pidada.





Jan Jacob Stam, Systemic Coaching

Organisatsioonikonstellöör Stam on viimastel aastatel välja andnud terve rea minimaalselt toimetatud ning inglise keelde just mitte liiga hoolikalt tõlgitud e-raamatuid täiesti tuumakate mõtetega. 'Systemic Coaching' on raamat sellest, kuidas konsulteerida kliente konstellatsiooni-süsteemselt ilma konstellatsioone tehnilise abivahendina kasutamata. Tema vajalike omaduste loetelu on järgmine:

- olla kontaktis süsteemi energiaga;

- robustne juhtimisstiil;

- lubada igale tema enda saatus;

- lubada endal mitte teada;

- olla harmoonias elu ja surmaga, ohvrite ja süüdlastega, kohalolijate ja väljaheidetutega;

- teada omaenda valupunkte.  

Minule on konstellöörina tulnud kasuks veel:
- Teadmised psühhopatoloogiast.
- Teadmised Eestis ja maailmas levinud psühhoteraapilistest lähenemistest, ennekõike muidugi nende erinevustest võrreldes Bert Hellingeri meetodiga.
- Teadmised süsteemiteooriatest. Konstellöörid sageli arvavad, et kogu süsteemne lähenemine, nii psühhoteraapias kui üleüldse, piirdub konstellatsioonidest tuttavaga. See uskumus on selgelt ebapiisav.

Ootan kolleegide ja huviliste kommentaare: mida peate konstellööri arengus oluliseks? Mis on ideaal? Ja millistes kohtades meil täiusest puudu jääb?



Toimetatud:

(27/02/2017 - avaldatud)
(15/04/2017 - täiendatud Jan Jacob Stami väljavõttega)

No comments:

Post a Comment